Söömise kui ka toiduvalikutega laiemalt seonduv kindel eluviis on tänases maailmas saanud paljudele oma isikliku meelsuse ja tõekspidamiste väljendusvahendiks. Ühed jõulisemad toiduvalikute läbi ühiskonnale kindla sõnumi saatjad on veganid.

Läbi söögi ja söömise ehitame igapäevaselt oma füüsilist mina ja meie füüsilise tervis ehitab või ka lõhub meie vaimset tervist. Pole vahet, millised on uskumused ja eelistused seoses toiduga, kui keha vajadused kindlate toitainete osas jäävad katmata, kaasuvad sellega terviseprobleemid. Kuna veganlus pole meie kultuuriruumi osa ega paku meie maagi väga rikkalikku saaki, et katta aastaringselt täistaimetoitlaste kõiki vajadusi, on antud toitumisviisi järgijad nii mõneski mõttes enam haavatavad kui segatoidulised. Seega tuleb arvestada, et veganluse kui võimaliku elu- ning mõtteviisi juurdumine võtab aega.

India või Inglismaal suurte vegankogukondade teadmised, mis sest et väga pikaaegsed, ei pruugi täielikult töötada Põhjamaades. Meie kliimast tingitud eripärad pole siin mitte vähetähtsad. Ja nii tuleb see kultuur alles luua võttes aluseks olemasolevad teadmised, kuid arvestades samas kohalike omapäradega.

Kui aga keegi tunneb, et veganite mõttemaailm on temele sobiv, siis on esmatähtis teha endale süvitsi selgeks vastava toitumisviisi eripärad ja nõudmised, et hoida ja toetada oma tervist. Soovides midagi muuta peame eelkõige tundma iseend ja oma vajadusi.

Alustuseks saab vegantoitumise põhimõtetega tutvust teha vegan.ee kodulehel.

Järgnevates postitustes vaatame mõningaid olulisi vegantoitumise põhimõtteid ja arutleme, mida üks segatoiduline võiks veganitelt õppida ja ka vastupidi.

 

Veganlus on maailmavaade, mille kohaselt loomad ei kuulu inimestele kasutamiseks. Lisaks loomade toiduks kasutamisest loobumisest püütakse võimaluste piires loobuda ka loomade kasutamisest riietuseks, kosmeetika toomiseks, meelelahutuseks ja muudeks eesmärkideks.

 

Autor:

Dr. Kristel Ehala-Aleksejev

Toitumisarst

Broneeri aeg meie toitumisarsti juurde