Toomas Luhatsi blogi “VERINE RÕHK”
6. PEATÜKK: “Kõrvalnähud”
Vererõhu rohuga võib esineda kõrvalnähtusid, hoiatas mind Dr. Anneli Talvik. Need on laias laastus järgmised: uimasus, tihe urineerimine, kõhulahtisus, võimalukud probleemid potentsiga, jne. Need võivad tekkida, aga ei pruugi. Oleneb inimesest. Ja kui tekivad siis tuleb neist kohe arstiga rääkida. Üleüldse on mul tunne, et paljudel on tihti mingi valehäbi oma probleemidest rääkimisel, isegi inimestega – kes muidu aitaksid. Need probleemid on ületatavad ja kui mingi aine tekitab taolisi nähte, siis ma saan aru et on võimalik rohtusid asendada teiste rohtudega. Nagu ütleb üks minu investeerimispankurist sõber, “Kui Teile need minu põhimõtted ei sobi, siis mul on teisi põhimõtteid veel”. (Ta mõtleb seda naljaga). Aga rohtudega laias laastus vist sedasi on, et neid on erinevaid ja ühtlasi neid mis on, ka tõhustatakse pidevalt.
Mul esines üks kõrvanäht esimesel õhtul, mida mu meelest isegi loetelus ei olnud. See oli peavalu. Üldiselt on mul peaga selline lugu et seal pole liiga palju tarkust, aga muus osas on ta tundlik. Annab märku kohe kui midagi muutub või on teisiti. See peavalu ei olnud aga võrreldavgi migreeni või mõne muu tõsisema valuga, pigem oli selline leebe tuikamine, mistap ma isegi ei pannud teda oluliselt tähele, vaid lükkasin patšokid sirgeks ja jäin neid kurjakuulutavamaid kõrvalnähtusid ootama. Neid aga ei tulnud.
Kuidas ma ennast tunnen, nüüd kus juba on mingi aeg tablette võetud? Imelik on öelda, aga väga palju rahulikumalt. Õlgadest on mingi raskus kadunud ja kuidagi nooremana. Tegelikult ma tunnen ennast umbes nii nagu siis kui olin 15. Asjad mis muidu oleks suhteliselt kiiresti närvi ajanud seda ei tee. Uimasem ma enda meelest nagu ka ei ole – mingeid vaevusi ei ole ja enesetunne on väga väga hea. Meenutuseks, et enne oli lihtsalt hea. Käin treeningus ja eelmine kord kui vererõhku mõõtsime (aga me teeme seda treeningu alguses ja lõpus). Oli see enne trenni täiesti normis ja pärast trenni isegi nö veel madalam aga normis – mis viitab tegelikult ju sellele, et Sinu Arsti omadel oli õigus ja nii Anneli kui Eric/Maarit teavad suurepäraselt mis nad teevad. Nüüd kindlasti Teil tekib küsimus, kas kõik mis arst räägib on kuld ja ma pole kordagi mõelnud et miks nii ja misasi see on ja pole isegi vihastanud? Loomulikult olen ma kahelnud. Mind on ju mugavusstsoonist välja tõstetud ja öeldud mida ma ja kuidas pean tegema ja et mu oma mõtted ei sobi nagu ka müüdid stiilis, “mul on alati olnud kõrge vererõhk”.
Sellega on selline lugu, et arsti öeldud asjad tuleb ära kannatada. Kui endal ei ole Tartu Ülikooli arstiteaduskonna diplomit ette näidata, siis tuleb kuulata mida Õpetatud Sõbrad räägivad ja mitte kasutada Dr. Guuglit või mingit muud “rahvatarkust”. Antud hetkel on teadus kõige parem abiline ja mina olen otsustanud seda usaldada. See ei tähenda et ma ei kuulaks inimesi kõrvalt, kellel on mõni hea nõuanne, stiilis tasub juua seda vererõhku alandavat teed või aroonia mahla – sellised mõtted on teretulnud. Kui aga mõni ütleb mulle kindlas kõneviisis, et ära mingil juhul võta arsti kirjutatud rohtusid, või joo torusiili, siis ma viiskaka inimesena kuulan ta paremal juhul ehk ära, aga lugupidavalt jään erinevale arvamusele ning käitun vastavalt arsti nõuannetele. Lõppude lõpuks on igal ühel üks elu ja otsused teeme me siin ise. Minu otsus on minna arstide, treneerite, toitumise jälgimise, kaalulangetamise ja elustiili muutusega. Kui Teile mu otsus ei meeldi, siis teisi põhimõtteid mul Teile selles küsimuses kahjuks pakkuda ei ole.
Järgneb…
