TOOMAS LUHATSI BLOGI “VERINE RÕHK”
48. PEATÜKK: “Aasta on möödas, kas viisteist kilo maas?”
Ei ole. Ja klikisäästja entusiastid ei peagi rohkem edasi lugema. Ma olen kilosid kaotanud küll ja lihaseid minu meelest on ka kuidagi juurde tulnud, aga kindlasti ei ole -15kg juhtunud. Arva ära miks?
Sellepärast et ma pole selleks veel valmis on üks aus vastus ja teine aus vastus on see, et see juhtub küll aga pisut pikema aja jooksul. Miks ma siis täna veel valmis pole? Sel lihtsal põhjusel et ma olen otsustanud mitte teha kiireid sööste ja kaalualandusi ja loobuda paljudest neist asjuist elus, mis head on.
Näiteks et ei sööks teatud asju üldse, alkoholiga 0 jne. Ma ei arva et see on väga jätkusuutlik ja mõistlik elu. Mis on väga hästi? Mul pole hirme. Ma ei karda, et äkki läheb tervis oluliselt kehvemaks või juhtub midagi vererõhuga pahasti. Ikka võib elus kõike juhtuda – aga ma tean seda ka, et ma iga päev teen midagi, et see niimoodi ei juhtuks.
Missugune oleks olnud vana Tommi 10 aasta perspektiiv? Väga halb. Samamoodi edasi elades lubati mulle juba üle aasta tagasi infarkti, insulti ja muid taolisi ebameeldivusi. Täna on nende tõenäosus oluliselt langenud. Samuti on põhjust oletada, et Covidi läbipõdemise “mänglev kergus” – aga see ikkagi oli pigem keskmine selle haiguse versioon, sai võimalikuks tänu elustiili muutustele.
Missugune on Tom praegu? Pole viga, täitsa hea. Vaikselt läheb kõik paremuse suunas. Ma alles katsetan, millest olen suuteline loobuma, millest ma tahan loobuda ja millest ma ei ole nõus loobuma. Mul on olemas avatus iseendaga diskuteerida. Ma ei peida kuidagi probleemide eest pead liiva alla ja ei eita nende olemasolu. Ma julgen diskuteerida ka teistega. Ja pikk perspektiiv on ikkagi täitsa meeldiv.
Eric Brauer on ka mul kõrval – nagu nõuandev organ või nii. Temaga on hea mõtestada neid elustiili ja treeningu momente, milleks ma ise ka veel praegu valmis ega suuteline ei ole. Aga kindlasti ei olnud ma valmis oma teekonna alguses, kui pelk arsti mõte mulle mitte anda tervisetõendit, ajas marru. Ma võimlen vaikselt edasi ja soojad tervitused kõigile, kes viitsivad veel neid kirjatükke lugeda ja kes algusest peale ka kaasas on olnud, suur aitäh.
Järgneb…..
