TOOMAS LUHATSI BLOGI “VERINE RÕHK”
47. PEATÜKK: “Venitamine ja kaks asja päevas”
Sel nädalal treenime me Maarit Sarjasega. Tema on selline kavalpea. Pole nii, et annab Sulle kõige raskemad hantlid ja viskab kohe 20 kg kangi peale – no mitte et Eric oleks. Aga tema harjutused on sellised esmapilgul süütud ja lihtsad.
Võtad ühekilosed hantlid ja tõstad neid natukene kõhuli olles – tundub nagu – no kuulge vabandage, ma ikka võtaks viiekilosed, muidu olen naistest saalis kolmas. Aga ei, võtan aga ühekilosed ja kukun vehkima. Ja siis peale 10 korda on kumm suhteliselt tühi. Sest venitamine ja targalt treenimine on muidugi Maariti supervõime. Me alustame ikkagi täitsa tai-chiga seda värki – teeme selliseid aeglaseid liigutusi – võtan pilve ja tõstan pea kohale. Väga lõbus. Siis läheme edasi ja teeme mõned raskemad liigutused ka hantlitega ja nii. Ma täpsustan, mina teen ja Maarit vaatab ja mõnes kohas käsib kõrgemale tõsta või mitte niiväga vehkida. Siis ma tunnen oma romboide ja mingeid lihaseid – mis ma väga vabandan – tundusid mul taandarenenud olevat – aga pärast harjutuste sooritamist on siiski hea teada, et nad on mul olemas, sest ma tunnen neid.
Maarit käis hiljuti Itaalias ja ta tuli sealt väga sümpaatse itaaliapärase mõttega koju – itaallased nimelt olid talle öelnud, et tasub päevas teha kahte asja, rohkem nagu pole Täna mõtet – teed kaks asja korralikult ära ja siis on juba hästi. Ma isegi ei kujuta seda väga ette, et teeks ainult kaks asja – et treeniks ja siis teeks hommiku ja siis viskaks koti peale? Ei tundu nagu võimalik, aga eks ma olen oma arengus ka algamata algharidusega veel, seda mis puudutab keha ja vaimu ühtsuse tunnetamist, treenimist jne.
Treening lõppeb Maaritiga niimoodi, et ma venitan ennast piki põrandat nagu märg pesu, kalts või sült – kuidas soovite ja mis rohkem meeldib. Teen selliseid venitusi ja ringutusi ja olen käpuli ja tõstan jalga üles. Ma tean, et see näeb pentsik välja, aga töötab muidugi rajult hästi. Ja treening lõppeb meil nii, et mul on blokk tagumiku all ja venin. Seejärel võetakse blokk ära ja siis saabub rammestus. Üldiselt ma ütlen Teile, et mul on vahel seal tunne, et ma olen nii hoitud nagu mingi Mo Salah Liverpooli jalkameeskonnast – no et minuga tegeletakse ja aidatakse ja mu järgi vaadatakse. Ja see on neetult hea tunne. Nii nagu on hea tunne ka pärast trenni lihtsalt lebada pea tühi keset totaalset rahu.
Mõõtsime minu rõõmuks ka vererõhku peale trenni, tulemus oli 106/72 ja pulss 82. Nätaki!
Järgneb…..
