17. PEATÜKK: “Romblihased”

Romblihased on lihased kusagil seljal. Ja viimases treeningus, mida andis mulle Maarit Sarjas, tegelesime me suure ja väikese romblihase avamisega. 

See on puhas võimlemine, kus toimetatakse sellise veniva ekspanderkummiga – millel on käepidemed. Kindlasti suurematele jõusaalihuntidele kõlab see umbes sama palju spordina, nagu margikogumine, aga mulle meeldib. Selle ekspanderkummiga saab lisaks rhomboididele avada ka igasuguseid muid lihaseid või õigemini teha mõnusat võimlemistrenni. 

Mul on hea võrdlusmoment ka treenimisel – Eric Brauer ja tema treeningud on veidi tugevamate raskusega – natuke sinna suunda, mida ma jõusaalist mäletan – küll oluliselt suurema võimlemismomendiga. Maariti treeningud on aga sellised natukene pehmemad – võimlemissuunalised ja ma arvan et jooga moodi – kuigi ma pole veel kunagi elus joogas käinud. Alatasa leian ennast matil tegemas mingeid väändeid ja sirutusi, mis kaunis suure üllatusena on kohati keerulisemad kui jõusaal tavaliselt. 

Viimases treeningus olin ma lõpetuseks nagu märg pesu, plokk vahtkummi tagumiku all ja lebasin. Kui plokk vahtkummi eemaldati, tuli nii mõnus rammestus, et helid hakkasid vaikselt taanduma ning ma peaaegu jäin magama. Kaunis mõnus, umbes sellist tunnet mäletan ma kunagi haiglast – kui ärkasin narkoosist ja valu veel ei olnud veel saabunud. Selline mõnus natukene kauge või äraolev. Antud juhul Maaritiga aga oli see suur pluss et valu kunagi ei tulnudki. Tuli ennast põrandalt kokku korjata ja pessu minna, sest teised treenijad ei pea üle minu pidevalt astuma, et oma pinkide juurde jõuda. Aga väga magus rammestus saabub selle treeningu lõpuks küll, sest Maarit hakkab viimaste harjutuste ja venitustega viima Sind sellisesse lõõgastusstsooni, mis mulle tundub, et on inimesele väga vajalik. 

Homme treenin jällegi Ericuga, nii et vaatame, mis siis juhtub, küll aga on mul vedanud, et on võimalus kahe erineva treeneriga treenida, sest nad on mõlemad väga head. Tegelikult suurepärased.

Ühel pildil olen ilma särgita ja näitan suurt ja väikest romblihast. Teisel pildil treenin Maaritiga metsas. OK, tegelt ei treeni – see on Maariti tõukoer.

Jätkub…

Broneeri aeg Dr Anneli Talviku vastuvõtule

Loe ka teisi Toomas Luhatsi blogi peatükke