4. märts on päev, mis on pühendatud maailmas ülekaalust tingitud probleemide teadvustamisele,  langedes sellel aastal kokku paastuaja algusega.
Paastu on peetud siinmail läbi sajandite. Olgu siis seotuna religioosse kombestikuga või sooviga tervist toetada. Lisaks on paastu eri vormid saanud populaarseteks kaalu ohjamise viisideks.Paast näeb ette kas osalist või täielikku loobumist toidust ning ekstreemsetel juhtudel ka vedelike piiramist. Loomulikult aitavad taolised piirangud kaalu langetada, aga vaid üksikutel juhtudel on saavutatu püsiv. 

Soov muutuda.
Kuna ülekaalu põhjused on kompleksed ja keerukad, siis ei piisa kahjuks ainult lühiajalisest toidust loobumisest, et püsiva tulemuseni jõuda.
Ometigi on esmatähtis inimese enda soov muutuda. 

Püsiv muutus nõuab harjumuste muutust.
Harjumus kiirustada. Harjumus mitte liikuda. Harjumus liiga hilja magama minna. Harjumus …
Meie elu on harjumuste ahel, millest kasvab välja muster, mis meid vormib. Ja meie oma harjumustega vormime teisi. Nii vaimselt kui füüsiliselt.
Vaja on võtta aeg maha ja uurida, kus ma tegelikult oma eluga olen ja mida on vaja muuta. Palju liigun. Palju magan. Kui hea on minu uni. Milline on minu vaimne tervis. Kuidas suhtun endasse ja teistesse. Milline on keskkond, kus elan. Kas ümbritsev toetab minu soovi muutuda või pigem pidurdab seda. Kas ma ise toetan oma harjumuste ja käitumisega nii enda kui oma lähedaste püüdlusi hoida tervist ja heaolu. Heaolu, mille üheks aspektiks on ka hea olemine oma kehas.

Alustame paastumist.
Tulles tagasi ülekaalu päeva juurde, siis tasuks püsiva kaalumuutuse eesmärgil paastu, kui sellist, rakendada palju laiemalt kui vaid söögiga seonduvalt.
Minemata liialdustesse, aga pühendunult. End mõõdukalt, aga mõtestatult piirates. Nii on võimalik oma elu tasapisi parematesse rööbastesse saada ning seeläbi ka liigseid kilosid kaotada või aidata seda teha mõnel kaasteelisel kui endal kaaluga probleeme pole.

  • Korrapäratuse paast
    Meie keha on allutatud ööpäeva rütmidele. Mida korrapärasemad oleme oma igapäeva elu tavapärastes toimingutes, sealjuures söögiaegades, seda paremini meie keha end tunneb. Seega on esimene samm piirata oma elus korrapäratust. Korrapärane elurütm toetab ainevahetust, parandab und, mõjutab meeleolu ja seeläbi  kaalukontrolli.
  • Meediapaast
    On teada, ei liigne nutiseadmetes olemine ja rohke meediatarbimine mõjutab unekvaliteeti, vaimset tervist ja liikumisaktiivsust. Neist muutustest saavad mõjutatud meie toiduvalikuid. Kuhu tõmmata aga piir?
    Kui märkan, et viimasest treeningust või pikemast jalutuskäigust on möödunud netitundide arvelt nädalaid. Kui võtan arvutis olemiseks aja oma väärtuslike unetundide arvelt. Kui rullin hajameelselt arvutiekraanil uudiseid, teise käega sööki suhu toppides, toidule tegelikult tähelepanu pööramata. Siis on viimane aeg teha stopp ja paastuda.
  • Tugitoolipaast
    Esimene samm tugitoolist ukseni on see kõige raskem, on öeldnud Erki Nool. Mida vähem liigume, seda halvem on meie kudede hapnikuga varustatus. Mida vähem hapnikku, seda enam loidust ja soovimatust midagi teha. Ainult üks samm ja edasi on juba kergem.
  • Enesehaavamise paast
    Iga muutusega kaasnevad tagasilöögid. On kergem uuesti rajale saada ja alustatud teed jätkata kui olla endaga sõbralik. Kipume kergesti üldistama ja tegema ühest ebaõnnestumisest või eksimusest oma pärisosa. Ei saa, ei oska, olen võimetu, olen… Kui järjekordne mõte oma ebatäiuslikkusest teadvusesse jõuab tuleks teha paus ja panna kirja kõik selle päeva saavutused ja head teod ning mõtted. Ka kõige pisimad neist on tähelepanu väärt. See, millele oma tähelepanu suuname on samuti harjumus. Kuigi aju armastab hoida tähelepanu ennemini ärevust ja muret tekitavatel sõnumitele ja mõtetel, saame teda treenida püsima enam positiivsel ja meid toetaval informatsioonil. Nii toimides õpime märkama ja tunnustama oma väärtust ja võimekust. Oleme piisavad nende teadmiste ja oskustega, mis on meil täna, sest homme on uus päev. Uute teadmistega ja uute oskustega.
    Teadmine oma võimekusest ja väärtusest annab enesekindluse. Enesekindlam inimene on oma kehas kodus.

Paast söögitoas.
Võttes eelneva kokku võib öelda, et parim moodus ülekaalu vältimiseks või vähendamiseks on teadlik söömine, mida toetab korrapärane, kehaliselt aktiivne, vähem enesekriitiline eluviis ja kontrollitud meediatarbimine.
Ja miks mitte vaadata just nüüd üle oma toitumisharjumused ja –valikud ning võtta kevadeks valmistudes ette väike paast. Süüa vähem töödeldud toitu, vähem lihatooteid ja kiudainevaeseid teraviljatooteid. Vältida lisatud suhkruid ning lülitada menüüst välja alkohol.
Tasub proovida jagada oma toidukorrad kaheksa kuni kaheteist tunni peale, nii et need jääksid vahemikku kella kaheksast hommikul kaheksani õhtul. Seejärel anda aga oma seedeorganitele vähemalt kaheteistkümneks tunniks puhkust. Puhates ka ise. 

Loe lisaks toitumisinfot lehelt toitumine.ee

TUTVU TOITUMISKLIINIKU TEENUSTEGA

BRONEERI AEG