Rühiprobleemid saavad enamasti alguse lapsepõlves. Kõver selgroog ja eri kõrgustel õlad pole aga mitte lihtsalt iluviga, vaid võib viia kogu elu kestvate terviseprobleemideni.

TEKST: KRISTINA TRAKS

FOTOD: INGRID TSIREL

Artikkel ilmunud ajakirjas Pere ja kodu (10/2017)

 

Kui kooliarst mu kaheksa-aastase tütre Hanna tervisekaardile kirjutas, et lapse üks õlatiib on teisest pisut kõrgemal, siis arvasin, et ta on mu kaksikud lihtsalt segi ajanud – sportlik ja liikuv Hanna, kes on juba mitu aastat käinud balletitrennis ega püsi pudeliski paigal, ei saa ju olla kõver! Minu silmale tundus viltune hoopis tema kaksikõe Helena rüht.

Yumeiho® terapeut Merilin Rohtma näeb Hanna moodi lapsi väga tihti. “Kooliarst on väga õigesti tähele pannud – tal on tõepoolest parem abaluu allpool ja väljaspool, vasak on üleval. Siin on üsna kindel, et ka vaagen on paigast ära,“ ütleb ta Hanna läbivaatust alustades. Nimelt algavad ebasümmeetriad kehas just paigast ära vaagnast. Samas pole tegemist mingi erilise nähtusega – koguni neli last viiest sünnib mõneti  ebasümmeetrilise vaagnaga, kellel vähem, kellel rohkem. “Miks see nii on, pole uuritud, ja midagi ei juhtugi seni, kuni laps hakkab kõndima. Alles siis hakkab ta kogu kehaga ebasümmeetriat kompenseerima – pea hoiab otse, kuid kuna piltlikult öeldes on vundament viltu, hakkab lülisammas tekitama kompensatoorseid kõverusi, mis lõpuks võivad areneda skolioosiks,” selgitab ta. Skolioos on vildakselgsus ehk lülisamba kõverdumine külgede suunas. ”Juba tekkinud skolioosist on lahti saada keerulisem. Tähtis oleks tegelda selle ennetusega,“ lisab asjatundja.

Rohtma selgitab, et kõver lülisammas pole mitte lihtsalt iluviga, vaid mõjutab kogu organismi seisundit. ”Me oleme nii ehitatud, et igale organile on ette nähtud teatud ruum. Kui nihe on kasvõi ainult sentimeetri ulatuses, siis ei pruugi organ töötada enam nii efektiivselt, nagu loodus on ette näinud. Sentimeeter on keha seisukohalt väga suur nihe. Paigast nihkunud vaagna tõttu võib naistel esineda väga valulik menstruatsioon või tekivad raskused rasestumisel. Paljud noored neiud on hädas alaseljavalude ja valusate päevadega ega pruugi aimatagi, et selle põhjuseks võib olla paigast nihkunud vaagen ühes kõvera lülisambaga. Kui raam on viltu, on seda ka sisu. Halvimal juhul ei tööta see nii, nagu peab,“ räägib terapeut. ”Samuti esineb lastel peavalusid, mille algpõhjus võib olla just kõveras selgroos ja halvas rühis.“

Väikelapsed üldjuhul seljavalu ei kurda, seega ilmnevadki kehvast rühist tingitud hädad tüüpiliselt puberteedieas ehk siis, kui noor inimene hakkab aastas 10–12 sentimeetrit pikkust juurde viskama. ”Kiire kasvu iga on kõige kriitilisem, sest siis võivad muutused skeletisüsteemis tekkida mitte kuude, vaid lausa nädalatega. Hea, kui rühiprobleemid oleks enne seda korrigeeritud.“

 

 

Mida peaks vanem tähele panema?

Kui laps kooli läheb, muutub tema aktiivsus oluliselt. Koolilapselt eeldatakse palju rohkem istumist ja passiivsust ning siis võivad avalduda ka rühiprobleemid. Tüüpiline arvamus, nagu vajutaks selja kõveraks raske koolikott või üle õla kantav märss, ei pea Rohtma sõnul paika. Liiga raske või vale ergonoomikaga koti tarimine võib tema sõnul probleeme küll süvendada, kuid ei ole nende tekkimise algpõhjus. Vanem saab ise märgata lapse halba rühti. ”Näiteks eestvaates pange tähele tema rangluid – kas need asuvad sümmeetriliselt ühekõrgusel või on üks kõrgemal. Selja taga viitavad samamoodi viltususele mitte kohakuti asuvad ”tiivanukid”. Kui märkate lapsest tehtud piltidel, et ta hoiab pead kogu aeg ühele poole viltu, siis ka see on märk ebasümmeetriast,“ õpetab Rohtma. ”5–10 aasta vanusel lapsel tuleks ideaalis lasta selg spetsialistil üle vaadata. Mõned perearstid on juba ka saanud vastava väljaõppe, kuid üldiselt meil Eestis kahjuks skolioosi ennetusega ei tegelda ja sellepärast on siin ülioluline lapsevanemate teadlikkus – et nad oskaksid ise märgata probleeme ja otsida õigel ajal abi.“

Üks võimalus rühiprobleemide korrigeerimiseks on Jaapanis 1950. aastatel välja töötatud yumeiho teraapia, mis tähendab ”vaagen on elujõud“. Kogu teraapia on üles ehitatud sellele, et vaagen kui eluenergia kese peab paiknema sümmeetriliselt. Kui kese asetseb otse, siis on seda ka ülejäänud keha. Terapeut Rohtma paneb Hanna viltuse vaagna paari võttega paika. Valus see ei ole, küll aga tuleb mõne aja pärast kontrollida, kas see paika ka jäi ning kui mitte, siis veel korrigeerida. “Lastel on üldiselt lihtsam vaagnat paika panna, sest nendel ei ole probleem kestnud nii kaua kui täiskasvanutel. Kui lülisammas on paika korrigeeritud, jääb laps jälgimisele. Kodus ei ole vaja teha mingeid harjutusi, kuid igasugune füüsiline aktiivsus on äärmiselt soovitatav,“ juhendab Rohtma. ”Trennidest on kõige paremad alad,mis koormavad mõlemat kehapoolt võrdselt – näiteks eriti hea on ujumine. Seevastu ebasümmeetrilisi spordialasid nagu tennis või sulgpall sellistele lastele ei soovita.“

 

Kas on mõtet juhtida lapse tähelepanu sellele, et ta istuks või seisaks sirgemalt?

”Üldiselt jutt, et ära kössita ja istu sirgelt, ei vii kuskile. Lastel tuleneb asend skeletisüsteemist ja sellest, kuidas neil endil mugav on. Isegi kui ta korraks end kohendab, on ta õige varsti jälle vajunud endisesse asendisse,“ selgitab terapeut. “Vaagna seisukohalt aga võiks loobuda kombest istuda, üks jalg tagumiku all – nõnda vajub vaagen uuesti paigast ära.“ Tasub ka teada, et skeletisüsteemist tulenevat ebasümmeetriat ise kodus mingite harjutustega paika väänata ei saa, vaid vaja läheb spetsialisti abi. Abi saab ka kiropraktikult. Haigekassa paraku selle ravi eest ei tasu. Aga kui mitte midagi teha ja lasta asjadel omasoodu areneda? “Alaseljavalud on täiskasvanutel väga levinud probleem. Seda süvendab veelgi passiivne elustiil, kuid alge peitub ebasümmeetrias, mis sunnib lihaseid ebaühtlaselt pingutama. Väga palju sõltub inimese lihaskonnast ja aktiivsusest – sportlik ja enese eest hästi hoolt kandev inimene ei pruugi tajudagi selgrookõverusega seotud probleeme. Samas ei maksa arvata, et kõhuvalu päevade ajal või pidevalt tuikav alaselg ongi normaalsus ja et peabki nii olema. Need on kaua kestnud probleemide tagajärjel välja arenenud kaebused ja siin on olemas abi,“ kinnitab Merilin Rohtma.