Tallinna Tehnikaülikooli tervisetehnoloogiate instituudi doktorant Anneli Talvik kaitses 12. veebruaril 2020 oma doktoritööd „Noninvasive Hemodynamic Monitoring as a Guide to Drug Treatment of Uncontrolled Hypertensive Patients“ („Hemodünaamika mitteinvasiivne seire impedantskardiograafia meetodil ravimiresistentse hüpertooniatõvega patsientide ravimivaliku juhtimiseks“). Töö juhendaja oli professor Margus Viigimaa. Töö oponendid olid professor Peter M. Nilsson Lundi Ülikoolist Rootsist ja professor Marius Miglinas Vilniuse Ülikoolist Leedust.

Uurimustöö eesmärk oli ravile halvasti alluva vererõhutõvega haigete ravi ja jälgimise probleemi lahendamine. Selleks hinnati patsientide hemodünaamikat mitteinvasiivse impedantskardiograafiaga Hotman® Systemi meetodil. Vastavalt patsiendi hemodünaamika muutustele koostati raviskeem. Uuringus jälgiti, kas hemodünaamiliste parameetrite järgi tehtud ravimivalik aitab ravimiresistentse hüpertooniatõvega patsientide ravitulemusi parandada ja vähendab ravi kõrvaltoimeid võrreldes tavalisele ravijuhenditele toetuva ravimivalikuga. 

Anneli Talvik, MD, PhD kirjutab ise oma doktoritööst: 

Igapäevases arstitöös näen vererõhuhaiguse kõiki variatsioone, sealhulgas ravimite sobimatust: patsiendid kas keelduvad ravist või võtavad ravimeid juhusliku ja omaloodud skeemi alusel. Kahjuks viib see liiga sageli raskete tüsistusteni ja elukvaliteedi halvenemiseni. Seni on perearsti ainus võimalus olnud veenda inimest ennast siiski ravima, isegi kui ravist tekib ebameeldivaid kõrvaltoimeid ja peame lisama veelgi ravimeid.

Minu teadustöö aitab päriselt iga hüpertoonikut, kes tunneb end oma vererõhuravimiga ebamugavalt, kel on ravi ajal mingeid probleeme halva enesetunde või kõikuva vererõhuga. Samuti saan aidata patsiente, kel tavaskeemid vererõhku normi ei vii. Hemodünaamika mõõtmise aparaadi tulemuse abil saame patsiendile selgitada, mis ravimigrupiga on võimalik just tema personaalset vereringet kõige täpsemalt mõjutada efektiivsusele, ning seeläbi saame soodustada elundite kvaliteetsemat tööd ja suurendada hapnikuga varustatust. Aparaatuuringut saab teha arstikabinetis sarnaselt EKG-ga ja tulemus on loetav reaalajas. Oleme saanud nii paljudel patsientidel vererõhu kontrolli alla, samal ajal ravimite hulka vähendades, ja oluliselt väheneb kõrvaltoimete hulk. Võtan ka mujalt vastu patsiente, kel sarnased probleemid, ning tunnen rõõmu, et saan teha oma igapäevast tööd täpsemalt, kaasates teaduspõhiseid uuringutulemusi vererõhuhaigete paremaks raviks.

Kommentaar, antud ajakirjale Med24.

Töö juhendaja professor Margus Viigimaa: see on hüpertensiooni ravis täiesti uus printsiip ning see on uuele suunale aluse panemine nii Euroopas kui kogu maailmas.

Hüpertensiooni ravimine on järjest rohkem perearsti tegevusala. Sellepärast on Anneli Talviku doktoritöö ravimiresistentsete hüpertooniatõvega patsientide teemal maailma tasemel väga oluline töö. Kindlasti väärib mainimist ka see, et Anneli Talvik perearstina on teinud doktoritöö kõige raskematest patsientidest, kelle ravi kuulub tegelikult juba erialaspetsialisti pädevusse.

Doktoritöö kaitsmine oli väga huvitav ja selle käigus tuli väga palju uut informatsiooni. Ka oponendid oli väga esinduslikud: professor Peter M. Nilsson Lundi Ülikoolist Rootsist, kes on absoluutne Euroopa korüfee, ja professor Marius Miglinas Vilniuse Ülikoolist Leedust, kes on ka Leedu Hüpertensiooniühingu president.

Välja toomata ei saa jätta sedagi, et doktoritööga seoses on ilmunud kolm kõrgetasemelist publikatsiooni, kus dr Talvik on juhtautor. Need on avaldatud Euroopa kahes juhtivas hüpertensiooniajakirjas, mis on ühtlasi Euroopa Hüpertensiooniühingu ametlikud ajakirjad: Journal of Hypertension ja Blood Pressure.

Töö sisu juurde minnes. Igapäevaselt ravime vererõhku praegu kehtivate ravijuhiste alusel. Peamine näitaja, millest ravis juhindume, on kabinetis mõõdetud vererõhk, mis sageli ei ole piisavalt hästi kontrollitud – selle peale enamasti suurendame ravidoose või lisame kombinatsioonravisse uusi preparaate.

Doktoritöö keskendub väitele, et vererõhk on tegelikult summaarne näitaja, organismi vastus teatud hemodünaamilisele situatsioonile organismis. Praegu arvestame ravi määramisel ainult vererõhku ja mitte teisi väga olulisi komponente, nagu südame löögijõud, veremaht ja totaalne perifeerne resistentsus ehk arterioolide ahenemise ulatus. Põhjus on ka see, et kahjuks ei ole meil olnud häid standardiseeritud instrumente nimetatud tegurite mõõtmiseks. Dr Talviku teadustöö on tehtud koostöös Euroopa juhtivate keskustega. Kasutasime Ameerikas väljatöötatud Hotman-seadet, mis võimaldab määrata ka hemodünaamilisi näitajaid.

Selle meetodiga selgus, et väga paljude patsientide vererõhk on kõrge ja ebapiisavalt ohjatud mitte seetõttu, et neile on määratud liiga vähe ravimeid, vaid seetõttu, et nende hemodünaamika on paigast ära ja selle peamised põhjused on kas liigne veremaht, liiga suur perifeerne vastupanu või on südame jõudlus liiga väike oma funktsiooni elluviimiseks. Selleks et neid asju kompenseerida, tõusebki vererõhk.

Töö käigus selgusid huvitavad asjad. Näiteks see, et kui saime juhtida patsiendi ravi hemodünaamika printsiipide alusel / hemodünaamiliste muutuste alusel, siis oli võimalik vererõhku paremini kontrolli alla hoida, patsiendi enesetunne paranes, tekkis vähem kõrvaltoimeid. Anneli Talviku tööst tuli hästi välja ka see, et hemodünaamika printsiibi alusel käsitletud patsientide kodus mõõdetud vererõhuväärtused olid oluliselt madalamad kui nendel, kellel tavapärase igapäevase arstitöö käigus ravimeid muutsime (põhimõttel, et vererõhk ei ole ohjatud, seega paneme ravimeid juurde).

Alati ei peagi ravimeid juurde panema, mõnikord on vaja isegi mõni ravim ära võtta või asendada teisega ning saame ühelt poolt vererõhu ohjamise ja teisalt saavutame selle, et patsiendil on vähem kõrvaltoimeid, enesetunne on parem ja ta jõuab rohkem teha.

See on hüpertensiooni ravis täiesti uus printsiip ning see on uuele suunale aluse panemine nii Euroopas kui kogu maailmas.