Perearst Anneli Talvik on veendunud, et kunagi ei ole hilja oma eluviisi tervislikumaks muuta. Ta kinnitab, et isegi kõrget kolesterooli­taset ja veresoone­haigusi on võimalik ringi pöörata. Kõik rakud uuenevad – nii, nagu aju seda teha käsib.

Anneli peab end tavaliseks toitujaks, aga on professionaalsest huvist eri dieete proovinud. Katsetuste käigus on ta saanud kinnitust, et keha on üsna tark, kui seda vaid kuulata. “Samas on keha bioloogiline olend, kogu protsessi juhib ellujäämisinstinkt ja meie arhailine ajuosa, mis käsib talletada, kui on, mida talletada, ning vähe kulutada. See ongi meie lõks, et inimesed kasutavad liiga vähe saadud energiast ära ning valik on nii suur ja ahvatlev. Aju nõuab vaheldust, uudsust, maitseid ja elamusi, mis pakuksid mõnu. Kaob ära tunnetus, mida kehale tegelikult vaja on.”

Umbes 15 aastat tagasi proovis Anneli Atkinsi dieeti – natuke rohelist, rasvu ja valke, aga üldse mitte süsivesikuid. “Kolmandal või neljandal ööl tekkisid jalgades nii tugevad krambid, et piinlesin valudes. Jõudsin järeldusele, et asi on nii selles, mida ma söön, kui ka selles, mida söömata jätan, ja see ei saa olla õige.” Ülejäänud kogemused on Annelile pigem õppetunniks olnud. Ülekilod ega nelja lapse emana beebi­kilodest vabanemine ei ole talle muret tekitanud.

Keha puhtaks!

Aeg-ajalt peab Anneli 24tunniseid puhastavaid paastupäevi. “Keemialaboris, nagu on keha, tekivad ikka valed ained ja vigadega valgud, mis on justkui meie rakkude kosmoseprügi. Seda on võimalik kehast välja puhastada. Ma joon piisavalt vett, mu keha saab energiat väärvalkude ja rasvade ümber­töötamisest ja mul ei ole neil päevil nälja- ega töövõimeprobleemi. Kui olen patustanud ja liialdanud, võtan puhastumise ette korra nädalas. Kui olen ennast väärtustades söönud, teen seda korra või paar kuus.”

Tervise parandamisest alguse saanud dieet, mida Anneli siiani iga päev järgib, on lehmapiima­vaba toitumine. “Mul olid väikesed terviseprobleemid – kõrge kolesteroolitase, allergiline reaktsioon. Lehmapiimatoodete tarbimist lõpetades sain asja korda. Kitse­piim oma väiksema valgumustri tõttu allergiat ei põhjustanud.”

“Tasuks mõelda, et nagu igal ravimil, on ka igal toidul kasulikud ja kahjulikud toimed.”

Anneli murrabki piima kui ühe tervislikuma ja vajalikuma toiduaine müüdi. “Mulle tundub, et idealiseeriv arvamus piimast pärineb kitsikusaegadest, kui ainus, mis sind elus hoidis, oli sinu enda laudas olev lehm. Piim on kõige kergemini kättesaadav valkude, rasvade ja süsivesikute kombinatsioon. Vaesemates piirkondades, kus midagi muud saada ei olegi, on piim päästnud paljusid näljasurmast. Varasemad piiratud võimalused ei ole aga enam põhjenduseks.”

Piimatoodete rohke valiku ja tarbimise kohta ütleb Anneli, et suures osas on see tingitud tugeval positsioonil olevate tootjate diktaadist. “Tasuks mõelda, et nagu igal ravimil, on ka igal toidul kasulikud ja kahjulikud toimed. Reeglina ei ole võimalik ei endale ega oma lapsele leida puhast piima­toodet. Kohupiimad, jogurtid ja maitsestatud piimatooted annavad küll näiteks valku ja rasva, aga väikese koguse peale ka mitu teelusikatäit suhkrut. See on väga halb, rikub tervist ning mina hoiatan just väikelaste vanemaid piimatoodete eest, sest tootja peab tarbijat rumalaks. Tootmine toimub nagu aastaid tagasi ja piimatooted lähevad aina magusamaks vabandusega, et tullakse vastu tarbijate soovidele. Samas on piisavalt näiteid, et lapsed vabanevad piimatoodetevabal dieedil olles haigustest paremini.”

Just suhkur on aine, mida Anneli meelest enam ammu lisada pole vaja, kuna saame seda toidust niisamagi. Kuigi öeldakse, et ajul on tarvis suhkrut, siis tegelikult vajame hoopis aeglaselt imenduvaid süsivesikuid. Õige sagedusega söömise korral ei ole keha näljas ning suudab reageerida ja tegutseda igas olukorras. Anneli magusa­inimene ei ole ning kasutab pruuni suhkrut kohvi sees ja oma küpsetistes. Küll armastab ta Maiuspala komme. Piimatooteid ostab ta aeg-ajalt siiski, eelkõige küll kitsepiima ja kodujuustu. Külla minnes ei jäta ta ka kohupiimaga kooki söömata. “Lastel luban valida, mida nad proovida tahavad, aga kuna magusaid lehmapiimamagustoite, nagu poejogurtid ja igasugused magusad topsikesed, kapis ei ole, siis need nad lükkavad vänguse tõttu ka eemale.”

Õige toitumise rajal

Toitumises järgib Anneli ka Hiina meditsiini põhimõtteid. “Ma ei söö suvel pähkleid ja juustu, kuna neid on vaja keha ülesehitamiseks ainult külmal perioodil. Talvel ei tohiks aga mingil juhul multivitamiine võtta. Nende kehale kasulikuks töötlemine on energiamahukas ja talvel vajab keha energiat muuks tegevuseks. Teatud toitude puhul kasutan talvel nende soojendavat efekti, näiteks joon kaneelikooreteed. Talvel söön rohkem ka punast kala ja lambaliha.”

Lapsest peale paneb Anneli ühe liitri vee sisse teelusikatäie soodat, kuna tavaline vesi ei võta tal janu ära. “Soodatarbimist on ajakirjanduses naeruvääristatud, aga see mind ei sega. Arstina olen aru saanud, et sooda neutraliseerib mu kehas ilmselt liighappesust, mis on liigse stressi tõttu paratamatu. Kui keha ei saa rakus ainete tasakaalu hoida, siis ta kapseldab mittevajaliku rasvkoesse. Puhas keha ei vaja rasvaladestust kui mürkide hoidlat. Kui saaksin elada tühjal paradiisisaarel, süüa puuvilju ja kala, siis ei oleks mul ka midagi tasakaalustada. Mulle soodavesi maitseb ja soovitan seda proovida neil, kes muidu vett ei taha.”

Teeb ise süüa

Nagu meil kõigil, tuleb ka Annelil ette päevi, kui ta kiirtoidu järele haarab. “See on siis sunnitud valik ja ma ei põe selle pärast. Ka hamburgerikohtades on võimalik valida rukkileivaga burger, mis on väga hea. Naturaalsetest koostisainetest suurepärane võileib, jumala hea söök!”

Anneli peab oluliseks, et päevas oleks kolm sooja toidu korda, vahe­palaks külmad ampsud, puu- ja juurvili, ning piisavalt juua. Enamasti teeb ta endale lõuna tööle kaasa, kuna peab ka päevapakkumisena vormistatud roogasid viisakas vormis kiir­toitudeks. “Ma ei suuda ülemaitsestatud kartuleid, liha ja kastmena pakutavaid kummalisi segusid süüa. Kurb, et kuigi ise söögi tegemine on lihtne ja odav, ei oska paljud enam toitu valmistada ning seda ei väärtustata kui tervise alustala.”

Üldiselt teebki Anneli toidu ise, kuna leiab, et kõiksugu valmistoidud ei ole maitsvad, on pigem ebatervislikud, rohke glutamaadiga ning nende koostises ei saa kindel olla. “Kui mu lapsed hakkasid endale pärast kooli ise sööki soojendama, proovisin väga palju toite läbi. Ma ei ole siiani suutnud leida karbieinet, mida kõlbaks poest osta. Minu viimane leid valmistoiduletist on aga lambalihatšeburekid, mis on väherasvased ja üllatavalt maitsvad.”

Talvel sööb Anneli rohkem hautatud juurvilju ja rohelist külma salatit peaaegu üldse mitte. Suvel on aga vastupidi, lisanduvad ka grillitud juurviljad. “Söön hea meelega ka seeni, mis peaksid väga kasulikud olema, kuna sealt saab seleeni ja muid mikroelemente, mida teistes toitudes naljalt ei leidu.” Oma kehale püüab Anneli iga nädal anda ka naturaalseid ensüüme. Puhaste taimede abil tagab ta oma soolestikus tervema mikrofloora. “Väga hea meelega söön talv läbi hapukapsast ja -kurki ning laadin sügavkülma silmini marju täis.”

Mida külvad, seda lõikad

Toitumist peab Anneli hea tervise juures väga oluliseks. “Sa võid 10 või 20 aastat valesti süüa ja alles siis tekib vaevus. Kui inimene on saanud 40+, siis on välimusest ja energiatasemest näha, kes on söönud targalt, kes juhuslikult.” Toitu nimetab Anneli ehitus­materjaliks, mida anname kehale, et edukalt toime tulla. “On ju vahe, kas ehitad müüri savist või kivist. Keha on tehtud nendest ainetest, mida toidust saab.”

“Kui inimene on 40+, siis on välimusest ja energiatasemest näha, kes on söönud targalt, kes juhuslikult.”

Anneli on veendunud, et kunagi ei ole hilja oma eluviisi tervislikumaks muuta. “Isegi kõrget kolesterooli­taset ja veresoone­haigusi on võimalik ringi pöörata. Kõik rakud uuenevad – nii, nagu aju seda teha käsib. Rakud asenduvad tervematega, kui selleks ehitus­materjali annad ja teadlikult oma mõtte tervisele suunad. Tervist ei saa arsti juurest, tervise teeb inimene ise. Kui sul ei ole veel haigust, aga on sümptom, saab toitumist muutes palju ära teha. Toitumine võib olla nii meie ravim kui ka tapja.”

Anneli toetab veganlust ja toortoitumist nende kasulike põhimõtete pärast ja arvab, et nii taime- kui ka segatoitujate hulgas on teadlikumaid ja rumalamaid. “Oskuslikult taimetoitu kombineerides ja vajadusel lisaks vitamiine võttes on tervis kindlasti parem kui valimatult ning rumalalt segatoitu manustades.”

Ta leiab, et kõik peaksid 90% taimset toitu sööma, sest see muudab paljuski tervist ja saatust – kõrgema energiataseme ja suurema töövõime kaudu.

“Meie kliimas ja stressirohkes keskkonnas ei suudeta aga nii palju toortoitu süüa, et kehale piisav energiakogus tagada. Igaüks peaks ise tunnetama, mis talle sobib, ja vajadusel konsulteerima spetsialistiga, et mitte peavoolumeedia ning trendide ohvriks langeda. Iga toitumisstiil on hea, kui järgida seda targalt.”

Kofeiinisõltlane

Anneli meenutab, et meditsiinitudengina oli ka tema intensiivsete õppeperioodide tulemusena kohvisõltlane. “Alguses pausitasin nii, et kümme päeva ma kohvi ei joonud, ja siis sain normaalse koguse juurde tagasi tulla. Enne seda ei olnud aga mingisugune probleem juua näiteks neli espressot päevas. Siis sain targemaks ja mõistsin, et ega see mind üles ei ärata, kui ma ikka väsinud olen. Nüüd olen tutvunud matega ja sellega väga rahul. Matetees on võrreldes kohviga ka märkimisväärne hulk vitamiine ja mineraalaineid. Kohvi joon nüüd ainult lõhna ja naudingu pärast, eks see on nagu sõltuvus ikkagi, aga miks ma peaksin seda endale vahel harva keelama? Pealegi näitavad uuringud, et väike kohv päevas annab pikema eluea.”

Anneli…

…sööb kolm korda päevas.

…toidu kõrvale ei joo. Väljaspool söögiaegu on joogiks toasoe kraanivesi või Borjomi, millel ta gaasi välja laseb, ja soodavesi. Hommikuti joob Anneli kohvi asemel Argentina mateteed.

…armastab hommikuti putru süüa. Ta sööb tatra- ja odrahelbe-, täistera­kaerahelbe- ning kaerakliiputru, lisades kõrvitsaseemneõli.

Hommikusöökide rivis on ka tütre valmistatud müsli, millest leiab täisteravilju, kuivatatud puuvilju, pähkleid, banaani ja värskeid marju. Müslit naudib Anneli kitse-, harvem lehmapiimaga.

Korra nädalas sööb Anneli hommikuks muna, mida valmistab just nii, nagu parasjagu tuju on. Ühel päeval nädalas leiab hommikusöögilaual koha ka kala, enamasti kergsoolalõhe, mida Anneli sööb rukkileivaga.

…valmistab värskeid salateid. Lõuna- ja õhtusöögiks armastab ta mitmesuguseid salateid värskete roheliste lehtedega. Salatisse lisab kurki, paprikat, tomatit, oliive või ükskõik mida värsket. Salati juurde kombineerib Anneli võimalusel kala või kana. Punast liha sööb ta paar korda kuus ja eelistab kas sisefileepihvi või aeglaselt küpsetatud liha.

Salatite kõrval meeldivad Annelile väga selged supid, näiteks kala- ja kanasupp. Anneli jaoks on oluline näha ja aru saada, mis tema taldrikul on ning millest toit on tehtud.

…sööb vahepalasid. Kolme suurema toidukorra vahel ampsab ta porgandit, õuna, pirni või banaani, hooajaliselt ka apelsini.

Allikas: Tervispluss.delfi.ee