Rühile tuleb pöörata tähelepanu eriti just lapse ning noorukieas, sest sel ajal omandatud harjumused ja ka teadmised panevad aluse igapäevasele kehahoiakule ning sellest tulenevalt aitavad vältida erinevaid rühihäiretest tingitud probleeme. 

Omandatud rühiviga on kõige sagedamini esinev rühihäire ning on enamasti just hooletu istumise ja seismise tulemus. Sellele aitavad kaasa mitmed teised tegurid nagu näiteks halvasti treenitud lihased, mõnikord ka ülekoormus, tõsine mure jne. Omandatud rühiviga võib alguse saada juba lapse- või koolieelses eas. 

Omandatud rühivigasid põhjustavad: 

• Halvas asendis istumine, sundasendid 

Kooliealistel lastel süvenevad rühivead järsult. See on tingitud elurütmi ja -stiili muutumisest, varasemale elustiilile lisandub istumine koolipingis, sageli ka ebasobivas asendis. Oluline on jälgida, et lapsed ei istuks liiga pikalt, sest see väsitab selga ning laps vajub küüru. 

Samuti on oluline tähtsus mööblil ehk et tool ja kirjutuslaud vastaksid lapse kasvule. Kindlasti peaks suunama koolilapsi vahetundide ajal võimalusel liikuma ehk n.ö. selga sirutama. Pikka aega samas asendis istudes tekivad sundasendid. Ei tohi unustada, et lisaks istumisele koolis harrastavad õpilased istuvat eluviisi ka kodus teleri või arvuti ees. 

Rühihäirete põhjusena tuleb kindlasti arvestada ka halbade magamistingimuste võimalusega kodus, mille puhul on keha pikka aega halvas sundasendis. Näiteks liiga lühike voodi, aga ka konarlik või liiga pehme magamisase. 

  • Lõdvad lihased, hooletu seismine

Rühihäirete sagedasimaks põhjuseks on lõtv kehahoiak. Lõdva kehahoiu puhul on enamasti ka lihased nõrgalt arenenud. Sellisel juhul hoitakse pea ette, õlad on ette ja alla vajunud, abaluud seljal esiletungivad ning kõht ettevõlvuv. Seistes sirge selja ja hea rühiga jätab inimene endast alati enesekindlama mulje. Lisaks on ka selg paremini kaitstud, sest sirgelt ja hea rühiga seistes on selg tugevam ning kõrvalistele mõjutustele vähem vastuvõtlikum ehk ei vaju raskuse all küüru. 

• Raske koolikott 

Koormuste kandmisel ja raskuste tõstmisel on oluline roll nii laste kui täiskasvanute seljaprobleemide tekkimises. Rühihäirete kujunemisel koolilaste hulgas on nii koolikotil endal, selle raskuses ja koti kandmise viisis väga tähtis osa. 

Pidev küürus asend seismisel ja halb rüht võivad süveneda eriti kui koolikott on liiga raske ning seda kantakse lohakalt vaid ühes käes või ühel õlal. Soovituslikult võiks koolikoti raskus olla umbes 10% lapse kehamassist, kooliranits peaks olema alati kahe sangaga ning seda peaks kandma mõlemal õlal. 

• Ülekoormus 

Halva rühi puhul ei pea olema alati tegemist tõsise rühihäirega vaid põhjus võib olla ka väsimuses ja ülekoormuses. Üldiselt on nii, et liikumine tagab hea rühi, kuid koormusega üle pingutades eriti kasvueas võib tekkida väsimusest tingitud rühi halvenemine. Selle puhul aitab koormuse vähene langetamine või lühiaegne treeningpuhkus. 

• Stress ja emotsionaalsed probleemid 

Emotsionaalsel seisundil ja rühil on väga oluline seos. Rühihäire võib tingida mõni tõsine mure. Heatujuline ja rõõmus inimene on enamasti parema rühiga, kuid pidevas stressis olles on lisaks kurvale-mornile ilmele ka pea õlgade vahel, nina norgus ning selg kühmus. Kühmus selg võib olla tingitud pahandustest koolis, teiste pidevast kriitikast ning madalast enesehinnangust. Sellisel puhul võiks abi olla (kooli)psühholoogist. 

• Seljavalu 

Seljavalu on väga sage kaebus. Tavaliselt on neli inimest viiest oma elu jooksul vähemalt korra kaevanud seljavalu üle. Kõige sagedasemas seljavalu piirkonnaks on alaselg ehk nimme- ristluu piirkond. 

Lihaste haigused ja traumad annavad samuti seljavalu ning võivad põhjustada rühihäireid. Kõige sagedasemateks seljavalu põhjusteks on elustiil (vähene treenitus, vale asend istumisel ning raskete asjade tõstmisel jms). 

Kui seljavalu on perekondlik ei pruugi tegemist olla veel päriliku haigusega, valu võib olla tingitud näiteks vale kõrgusega söögi- või kirjutuslauast, ebamugavat diivanist või mõnest muust kodusest mööbliesemest. 

• Ülekaal 

Ülekoormus võib olla tingitud ka ülekaalust, mille korral langeb lülisambale liigne koormus. Raskuskese nihutatakse suure kehamassi tõttu ettepoole, et hoida keha tasakaalus. Ajapikku võivad tekkida lülisambas püsivad muutused ja valu. 

Kutsume taaskord kõiki lapsi ja noorukeid rühikontrolli R 06.09. Sinu Arsti kesklinna kliinikusse

Rühikontrolli eesmärk on ennetada ja parendada kasvueas laste rühihäireid ning samuti ennetada skolioosi.

Lapse rühi kontrolli viib läbi Maciej Dluski PhD, Yumeiho Shihan (7dan). Dr. Dluski on peaaegu 30a. tegelenud laste rühihäirete ja skolioosi ennetusega, võttes vastu patsiente mitmetes Euroopa linnades konsultatsiooniks ja rühikontrolliks. Tema praktika on näidanud, et skolioosist tervenemine kasvueas on toimunud üle 70% juhtudel.

BRONEERI AEG