KANNATASIN AASTAID VALUTAVATE PUUSADE KÄES
Kersti, 38 ⭐️⭐️⭐️⭐️⭐️
Minu tee füsioterapeudi juurde sai alguse põhjusel, et kannatasin aastaid valutavate puusade käes – poole öö pealt magades tuli pidevalt vahetada magamise asendit ja üldiselt magasin alati padi põlvede vahel – see andis leevendust.
Kui puusad selle aasta kevadel kõndimise ajal ka kummaliselt raksuma hakkasid , otsustasin pöörduda arsti poole, et saada selgust, milles on asi. Minu õnneks ei olnud minu valu põhjustajaks midagi pöördumatult drastilist ja füsioterapeudi soovitus oli esmalt katsetada mõnede harjutuste-seeriatega, mida tuli teha regulaarselt-igapäevaselt.
Et füsioterapeudi esmakülastus jäi minu puhkuse ajale, leidsin sobivalt aega, et iga päev, mõne tunni tagant, harjutuste-seeria läbi teha (seistes puusaringid, maas pikali olles kolm erinevat harjutuste seeriat). Mul on kaks last (8-aastane ning 12-aastane), kellele esmalt tegid minu vehklemised ja “aelemised” nalja, kuid peagi harjusid ära nemadki ning kippusid juba meeldegi tuletama, et “Kas sa oma harjutusi ei peaks tegema..?”.
Siis sai puhkus läbi ja tundus, et harjutusteks aja leidmine läheb keeruliseks…. realistlikult võttes tähendas see, et ma ei suuda leida oma päevast 15 minutit harjutuste tegemiseks. See tundub jabur. Nii palju aega peaks ikka suutma leida. Lähenesin siis loovalt – puusaringid saadavad mind hommikuse ja õhtuse hambapesu juures. Ka näo kreemitamise juurde saab teha korda mööda jalgadel tasakaaluharjutusi. Harjutusi, mida on vaja teha selili või kõhuli, teen siis, kui lapsele õhtul unejuttu loen. Ja kui jõuan ja on meeles, teen mõned seeriad päeva jooksul veel lisaks. Kokku tulebki ~15 minutit harjutamist iga päev ilma erilise pingutuseta!
Mis on aga kõige olulisem – tänaseks magan padi põlvede vahel pigem harjumusest. Valu mind öösiti enam ei sega ning ka kõndimine käib taas “vaikuses” – puusad ei raksu. Teisisõnu – minu igapäevaelu tegevustega kombineeritud harjutamisest on päriselt abi olnud!
