16. PEATÜKK: “Mitte et EI TOHI, vaid KUIDAS VÕIB”

Dr. Kristel Ehala-Aleksejevit ma nägin esimest korda, ta on toitumisarst, aga lisaks sellele on ta ka meestekliinikus arst.

Töötanud reanimatsioonis ehk laste intensiivravis ülikooli ajal õena ning tema huvi toitumisteaduse vastu sai just alguse selles osakonnas esimest korda toitumisuuringutega kokku puutudes ja neis noore tudengina osaledes – seega on tegemist väga kõrge professionaalsusega spetsialistiga, kes võib öelda, teab toitumisest kõike.

Ega me teineteise nägusid ja emotsioone täna õigupoolest ei näinud, sest meil mõlemal olid maskid ees. Küll aga võib liigitada meie vestluse meeldivaks argumenteeritud aruteluks ning mina vähemasti sain sealt kõvasti teadmisi juurde. Samas võib muiudugi ka julgelt väita, et kõik mis ma seni arvasin teadvat, läks pisut keerulisemaks.

Üks moment, mis on tegelikult huvitav ja millele ma olen ka varem mõelnud on see, et tegelikult oled Sa patsiendina või siis kliendina – kuidas soovite – mitme tule vahel. Nii arstide, treenerite, toitumisnõustajate nõuanded on pisut erinevad. Suures jaos nad mõistagi kattuvad, ent on erinevusi ning see omakorda tähendab, et patsiendina ei saa ennast ka kordagi lõdvaks lasta, vaid tuleb väga tähelepanelikult kuulata, analüüsida ning üritada kõike räägitut enda jaoks süsteemi panna. Lõpuks on ikkagi patsient ise see, kes oma elustiili peab muutma ja seega ka oma tee ja tõeni jõudma. Samas – on tuhat korda parem kuulata arste ja valdkonna spetsialiste kui arvamusi, mis põhinevad kellegi kolmanda läbielamistel või tont teab millel.

Aga laias laastus – Sa oled see, mida Sa sööd.

Võib kõlada lahtisest uksest sissemurdmisena, aga nii see ometi on. Toitumispüramiid, mida paljud on varasemalt näinud annab kätte hea teetähise, aga seda on vaja arutada ikkagi koos oma toitumisarstiga, sest neid lisanüansse on palju. Kes ei tea misasi on toitumispüramiid, siis palun, siin see on https://toitumine.ee/kuidas-tervislikult-toituda

Toitume me reeglina energia saamiseks ja suvalist ballasti ei ole mõtet sisse kühveldada, eriti kui eesmärk on veidi kilosid kaotada ja seeläbi ka vererõhku alla saada. Kiudainetest ei tohi mingil juhul lõpuni loobuda. Kolesterooli on kahte sorti – hea (HDL) ja halb (LDL) kolesterool, aga nende vahekorra määrab ära pärilik taust ja toit laiemalt. Halva kolesterooli võite soovi korral ka Lolliks kolesterooliks ristida ja siis jääb LDL paremini meelde. Otseselt pole hea kolesterooli toitu ja halva kolesterooli toitu. Tähtis on tasakaal. Ka liikumine mängib siin rolli. Toidu tasakaal määrab, kuidas ainevahetuse käigus jaotub ja tekib LDL-HDL kolesterool (loomse toidu osakaal, toidu rasva protsent, kiudainete hulk, jm). Halba kolesterooli tuleks vähendada ning üldisemalt tuleb selle püramiidi abiga endale selgeks teha, mida tohib rohkem, mida vähem ning rusikareegel on see, et tippu, ehk magusat tohib ainult peale hommikusi sööke ja pisut. Üleüldiselt on hea mõte suurem toitumine hoida hommikust kella 17ni ja õhtusöögiga igal juhul tagasi hoida, sest see läheb kõik kõhu ja vööümber. Meie ainevahetus pole päris sama hommikul ja õhtul ning seetõttu tulebki õhtustel söömistel silm peal hoida, eriti kui soov on kaalu langetada. Meestel toodab nimelt nahaalune rasvkude, ja seda eriti vööpiirkonnas, naishormoone ning kaalu tõustes võib hormoontasakaalu muutus mõjutada kehakaalu kontrolli.

Arutlesime Dr. Ehala-Aleksejeviga ka minu analüüside ümber ning mõtisklesime, mida veel saab ära teha, et kollased ja punased read analüüsis muutuksid läbipaistvaks. Köögiviljad, puuviljad ja marjad – enda jaoks võtsin selle ka kaasa, et neid tasub igal juhul alati pigem rohkem süüa ja süsivesikuid koos rasvaga tuleks igal juhul vältida. Omleti juures tasub jällegi rohkem panustada munavalgele.
Lõpetuseks – mis oli äge oli see, et nii Dr. Kristelil kui minul on üks ühine suur lemmik ja see on Aasa tumeda Belgia shokolaadiga vanilje kohuke. See on nii ropp hea, et ajab peaaegu naerma. Ja mis on kõige positiivsem – ei ole nii et ma ei tohi seda üldse süüa, aga nüüd ma tean kuidas tohin. Pigem hommikuti/lõunal ja pärast sööki – tõeliseks magustoiduks. Dr. Ehala-Aleksejev hoiab neid veel ka sügavkülmas, nagu jäätist – see on ka lahe nõuanne, mille proovin pärast järele. Aga taas – nende kohukestega ei saa üle ka pingutada, eriti kui mul on veel kaalu kaotada. Kaalusime ka ning tulemus on see, et olukord on parem kui ma kartsin, aga kaks kolmandikku on veel kindlasti minna – kui pelgalt kaalust rääkida. Laias laastus aga tasub see kaal tegelikult hoida küll meeles, kuid mitte esiplaanil, sest ka kõik muu on tähtis.

P.S. Esimesel pildil on Dr. Kristel Ehala-Aleksejev ning teisel pildil on meie ühine lemmikmagustoit.

Järgneb…

Broneeri aeg Dr. Kristel Ehala-Aleksejevi vastuvõtule

Loe ka teisi Toomas Luhatsi blogi peatükke